IRIKKIRI

Sõprusest, kirjadest, olemasolemisest

Toon Tellegeni jutukogumiku „Kõik on olemas” põhjal

Kas mu sõber on ikka päriselt olemas või mõtlesin ma ta lihtsalt välja? Kas ma mõtlesin välja ka selle, et ta tahab kaugele reisile minna ja end pärnapuu otsast alla kukutada ja rippuda õhus nagu päike? Kas mina olen tema jaoks olemas? Mis on päris ja mis on mõttes? Kui saadan talle kirja, siis järelikult on see kõik olemas – minu mõte ja kiri talle. Ning sõber ise ka, sest ta vastab mulle.

„Kui sa ei taha, et aeg mööda läheb
(ja seda sa ju ei taha?),
siis pead olema aja vastu kena:
pead küsima, mida ta soovib, pead andma
talle istumiseks kõige mugavama tooli,
pead pakkuma talle tassikese teed
ja tõstma ette nii palju mett,
kui talle vähegi sisse mahub
(aga pead siiski jälgima, et jääks ka midagi
mulle, kui varsti läbi hüppan),
 /.../
võib-olla siis ta ei lähe mööda
(aga kindel see ei ole).
Muidu aga oota mind ära.
Varsti kohtume.” 
    Toon Tellegen, tõlkinud Vahur Aabrams

Lastekirjanduse uurija Krista Kumberg Toon Tellegeni jutukogumikust „Kõik on olemas”: Mis jutud need säärased siis on? Kui otsida võrdlust, siis justkui Andrus Kivirähk oleks kirjutanud „Karupoeg Puhhi” ja Valdur Mikita oleks kirjapandu sisulise toimetajana üle käinud. Lood on mõõdutundetult absurdsed, võimatud, südamlikud ja naljakad ning kannavad tagataskus iva, mis on jutus juhtuvast suurem. Lugedes tekib tunne, et kohe-kohe saab mõnel hästi varjatud saladusel sabast kinni ja see aitab paremini mõista nii inimloomust kui ka maailmakorraldust üldisemalt. - Postimees, 9. X 2018

Mängivad

Laura Kukk, Steffi Pähn, Jevgeni Moissejenko, Taavi Tõnisson

Meediakajastus

• „Kõik on olemas” - Krista Kumbergi artikkel Toon Tellegeni jutukogumikust „Kõik on olemas”
• "IRIKKIRI" lavastajad: äge, kuidas erinevas vanuses inimesed leiavad lavastusest erinevaid asju. Intervjuu
• Arvustus. Keiu Virro, Sirp 30.10.20