Teatrist
Eesti Noorsooteater on noore vaataja teater, mis kujundab noore inimese kultuuriruumi, avardab tema tajusid, peegeldab tema maailmatunnetust, aitab tundma õppida iseennast ja maailma. Teatri juurde kuuluvad ka Nukuteatrimuuseum ja Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff, mis moodustavad teatriga sünergilise terviku.
Eesti Noorsooteater lähtub loomingus tõekspidamisest, et teater aitab noorel inimesel mõista oma kohta maailmas või innustada ennast ja/või maailma muutma. Teatri kaudu saab noor näha ja väärtustada suhteid ümbritsevaga – pere, sõprade, ühiskonna, looduse ja erinevate kultuuridega –, aga näha ka seda, mis neis suhetes on ebatervet või ohustavat. Sellise teatri mõjuväljas kasvanud inimene astub ellu inspiratsioonist laetud empaatilise ja avarapilgulise isiksusena.
Kui kogeda noores eas sisuliselt ja vormiliselt võimalikult eripalgelist teatrit, siis tekib inimesel ka edaspidi tahe ja tarvidus pöörduda nii teatri kui teiste kunstialade poole, et otsida intensiivseid esteetilisi elamusi ja maitsekat meelelahutust. Teater muutub loomulikuks osaks rikkast ja mitmekihilisest maailmapildist.
Eesti Noorsooteater otsib kontakti noore vaatajaga, aga kõnetab seejuures ka teisi vanusegruppe. Noorus ja arenemishimu on eelkõige sisemise eluhoiaku küsimus ning võib iseloomustada nii last, noorukit kui ka täiskasvanut. Teatri ülesanne on see igas inimeses peituv hoiak äratada ja oma vaatajaga selle kaudu suhelda.
Eesti Noorsooteater on ainus teater Eestis, mille repertuaaris on järjepidevalt visuaalteatrilavastusi, sealhulgas nukuteatrilavastusi. Lavastusi luues otsitakse sisuliste eesmärkide ja visuaalsete väljendusvormide dialoogi. Visuaalteatri edendamine ning nukuteatritraditsioonide hoidmine on lahutamatu osa teatri identiteedist.
Loe teatri missiooni ja visiooni kohta lähemalt siit.
Lühiajalugu
Eesti Noorsooteater (varasemate nimedega ENSV Riiklik Nukuteater, Eesti Nukuteater, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, NUKU teater) asutati 1952. aastal ja on tänaseni Eesti ainus riiklik professionaalne nuku- ja visuaalteatrikallakuga teater.
Teatri rajamise initsiaator oli nukunäitleja ja –lavastaja Ferdinand Veike, kes juhtis teatri kunstilist poolt ligi 30 aastat. 1963. aastal tuli teatrisse tööle Leningradi Teatriinstituudi nukunäitlejana lõpetanud Rein Agur, kellest kujunes 1960. aastate lõpus nukuteatrižanri põhjalik uuendaja, tuues traditsiooniliste sirmilavastuste kõrvale avatud mängulaadi. 1981. aastal sai Rein Agur teatri peanäitejuhiks. Pidevalt katsetava teatri repertuaari ilmusid Shakespeare’i, Tuglase ja eesti rahvaluule töötlused, hakati järjepidevalt mängima ka täiskasvanutele. 1993. aastal kunstilise juhina alustanud Eero Spriit püüdis teatris ühendada draama- ja nukuelementi; 1999. aastal jätkas sama suunda Evald Hermaküla.
2000. aastal asus teatrit juhtima Meelis Pai, kunstiliseks juhiks sai Andres Dvinjaninov. Eesmärgiks seati kvaliteetne laste- ja noorteteater, mis hõlmaks nii nuku- kui ka draamalavastusi. 2002. aasta sügisel alustas EMTA lavakunstikoolis õpinguid esimene lend nukuteatri magistrante. Üheaegselt uuenesid Nukuteatri loominguline ja administratiivne kollektiiv, renoveeriti teatrimaja ja Nukuteater hakkas taas pälvima tunnustust rahvusvahelistel festivaldeil. 2006. aastal avati uus suur mängupaik – teatri siseõu kaeti katusega ning nii tekkis enam kui 600 inimest mahutav saal. Neil aastatel võeti teatri nimena kasutusele Eesti Nuku- ja Noorsooteater, mis peegeldas teatri eesmärki pöörata enam tähelepanu täiskasvanutele suunatud nukulavastuste ning noorte seas populaarsete muusikalide lavaletoomisele.
2007. aastal saatis teater Soome Turu Kunstiakadeemiasse professionaalset nukuteatriharidust omandama seitse noort, kes asusid teatrisse näitlejate ja lavastajatena tööle 2011. aasta, mil teatri kunstiliseks juhiks sai Vahur Keller. Aastal 2010 laieneti ka Nunne tn 8 majja, kus hakkas tegutsema nukukunsti keskus ja muuseum ning koonduti ühisnime NUKU alla.
2013. aasta alguses loodi sihtasutus NUKU ning sama aasta maikuust juhib teatrit Joonas Tartu. Uute kunstiliste juhtide – 2013-2017 Taavi Tõnisson ja alates 2017. aasta maist Mirko Rajas – eestvedamisel võeti peamiseks kunstiliseks eesmärgiks jutustada puudutavaid lugusid, kasutades nüüdisaegseid nuku-, objekti-, visuaal- ja sõnateatri väljendusvahendeid. 2016. aasta novembris avati teatri- ja muuseumimajade vahele kerkinud juurdeehitus, mille südameks on 400-kohaline Ferdinandi-nimeline saal. Aastakümneid oma suurt saali oodanud teater ja selle lavataguseid maailmu avav ning paljusid haridusprogramme pakkuv muuseum koondusid seeläbi ainulaadseks ja mitmekülgseks tervikuks, mis pakub väga heal tasemel nuku- ja visuaalteatrielamusi igas vanuses teatrihuvilisele.
2020. aastaks on meie teater kujunenud eelkõige noore vaataja teatriks, mille repertuaaris on eripalgelisi visuaalteatrilavastusi, nende seas ka nukulavastusi. Sestap otsustati loobuda NUKU nimest ja jätkata Eesti Noorsooteatri nime all, mis meie tegevust ja tulevikuplaane täpsemini iseloomustab. Lühidalt on nimemuutuse tagamaad lahti seletatud siin.
Nukuteatri ajaloost saab pikemalt lugeda Eike Värki 2004. aastal koostatud raamatust "65 aastat Eesti kutselist nukuteatrit. Ajalugu ja kroonikad", mida saab veebis lugeda siin. Lisaks on võimalik tutvuda teatri repertuaariga aastatel 1952-2016 ning Lai 1 ja 3 hoonete ajalooga.