Eesti Noorsooteatri Ferdinandi saalis esietendub pühapäeval, 1. detsembril Ivar Põllu dramatiseeritud ja lavastatud „Alice Imedemaalt”, mis pöörab pea peale Lewis Carrolli kultusteose loogika.
Lewis Carrolli lasteraamatust „Alice Imedemaal” on aegade jooksul kujunenud omamoodi tüvitekst, mis on oma juured ajanud igale poole – selle põhjal on tehtud mitmeid filme, lavastusi, loodud muusikat ning sellele leiab rohkelt viiteid ka popkultuuris. Lugu räägib tüdrukust nimega Alice, kes näeb unes, kuidas ta valgele küülikule järgnedes kukub küülikuauku ning leiab end veidrast maailmast.
Ivar Põllu lavastus „Alice Imedemaalt” tõukub küll Carrolli raamatust, kuid ei järgi truult selle kulgu. Selles loos ei satu Alice mitte imedemaale, vaid ta elabki seal. Pigem satub ta aeg-ajalt kogemata „päris-maailma”, kus elavad täiskasvanud ja muu igav rahvas.
Ehkki „Alice Imedemaal” saab lavastada kui hullumeelset või absurdset unenägu, huvitasid lavastajat hoopiski seosed argimaailmaga, millest elava fantaasiaga Alice on eemaldunud. „Igal fantaasiakujundil on selles Alice’i loos oma kindel alguspunkt või tõukekoht. Aga lugu ei muutu seetõttu ise argiseks,” rääkis Põllu.
Ivar Põllu jaoks on tegu esimese lavastusega Eesti Noorsooteatris, ühtlasi tema esimese lavastusega, milles kasutatakse nukke: „Suuremaid ja väiksemaid 2D-vorme ning varjusid olen varem ka kasutanud, kuid liikuvaid 2D-nukke ja varjunukke mitte. Inspiratsiooniks olid pitsilised Jaava nukud, kuid mitte välimuselt. Meil on nad kõik kunstnik Kristiina Põllu poolt käsitsi joonistatud ning vormistatud laserlõikuses eri värvi pleksiklaasist.”
Lavastus etendub kahes koosseisus. Mängivad Alice Siil või Maria Ehrenberg, Laura Kukk või Getter Meresmaa, Anti Kobin või Taavi Tõnisson, Risto Vaidla või Joosep Uus.
Lavastuse kunstnik on Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater), valguskunstnik Rene Liivamägi (Tartu Uus Teater) ja helilooja Tauno Aints. Vanusele 5+.
Fotod lavastuse proovidest: Kalev Lilleorg
