Muuseumitund „Teatrinuku anatoomia”

Kas olete kunagi mõelnud, millistest materjalidest koosneb üks teatrinukk? Mida on vaja selleks, et panna teatrinukk liikuma? Muuseumitunni eesmärk on vaadelda teatrinukkude anatoomiat, uurida nende loomiseks vajaminevaid materjale ning tutvuda erinevate nuku animeerimisviiside ja liikumisvõimalustega. Muuseumitund annab hea aluse selleks, et osaleda Nukuteatrimuuseumi teatrinukkude loomise konkursil.  

Muuseumitund on seotud näitusega „Teatrinuku anatoomia”, kus vaadeldakse inimese ja teatrinuku keha erinevusi-sarnasusi ning teadvustatakse tektrinukkude loomise erinevaid võimalusi ja materjalide kasutamisviise. 

Muuseumitunni läbinud õpilane:  

• eristab teatrinukkude liike; 
• ​võrdleb inimese anatoomiat teatrinuku omaga; 
• loob grupitööna lihtsa liikuva teatrinuku (vastavalt loosi teel saadud omadustele);  
• analüüsib loodud teatrinuku liikumist.  

Muuseumitund lõimib bioloogiat ja tehnoloogiaõpetust. 

Kestus: 1 tund
Vanus: I, II, III kooliaste 

Eel- ja järeltegevused: 
Enne muuseumitundi:  

• Arutage õpilastega, millest inimkeha koosneb. Miks on inimesel luustik, liigesed, erinevad siseelundid, lihased, nahk, juuksed, silmad ja hambad?  
• Arutage õpilastega, kuidas inimkeha liigub. Mida saame oma kehadega teha ja mida mitte? 

Pärast muuseumitundi:  
Teatrinukkude supervõimed 
Teatrinukud suudavad laval palju rohkemat teha kui meie kehad päriselt võimelised on. Looge kavand teatrinukule, kellel on üks antud supervõimetest:  

• teatrinukk liugleb sirmi kohal;  
• teatrinuku süda lendab vahepeal kehast välja;  
• teatrinukul on kaks vahetatavat pead - üks rõõmus, teine kurb;  
• teatrinuku silmist purskavad lilled välja;  
• kõik, mida teatrinukk sõrmedega katsub, hakkab õitsema.  

Teatrinuku kavandi põhja saate alla laadida siit! 

Materjalid ja lisategevused

• Teatrinuku kavandi põhi